Iindaba

Uphando lweCradock Four luqala kwakhona emva kweminyaka engamashumi amane

Siyabonga Sithole|Published

Uphando ngokubulawa kweCradock 4 luqhubela phambili ngokusesikweni kwinkundla ephakamileyo eGqeberha.

Image: Bheki Radebe/Independent Newspapers

Kwiminyaka engamashumi amane emva kokubulawa kweCradock Four neminyaka emininzi engaphendulekiyo, uphando lwesithathu lokubhubha kweCradock Four luyaqhuba ngokusesikweni kwinkundla ephakamileyo yaseGqeberha ukuqala ngoMvulo.

Iintsapho zikaFort Calata, Matthew Goniwe, Sparrow Mkhonto kunye noSicelo Mhlauli zinethemba lokuba le nkqubo yomthetho ihlaziyiweyo ekugqibeleni iza kuzisa uxolo noxanduva ngokubulawa ngokungenalusini kwamatshantliziyo amane awayechasene nocalucalulo nawayengcungcuthekiswa ngo1985.

Ummeli wosapho olusemthethweni, uHoward Varney, uthe ukubhubha kwala madoda mane kwakucwangciswe ngobunono lisebe lezokhuseleko localucalulo.

"Ngokwengxelo yovavanyo lwesidumbu, uMhlauli ubhubhe ngenxa yamanxeba okuhlatywa; uCalata wabhubha emva kukuhlatywa entliziyweni, uMkhonto yena wabhubha ngenxa yenxeba lokudutyulwa entloko kwaye wahlatywa entliziyweni. Umzimba kaMhlauli wafunyanwa unesandla esingekhoyo.

"Kucacile ukuba ngaphambi kokubhubha, aba bane bangcungcuthekiswa ngokungenalusini baza banqunyulwa amalungu omzimba. Amapolisa ocalucalulo enza iqweqwe lebali esithi babulawa ngamalungu eAzanian People's Organisation (AZAPO) kwingxabano yamaqela angaphakathi. Sizimisele ukubonisa ukuba ukubhubha kweCradock Four kwaziswa ngesigqibo esibaliweyo nesicwangcisiweyo ngurhulumente wocalucalulo. Yayicetywe ngobuchule lisebe lezokhuseleko kwiphulo elisesikweni," utshilo.

UAdvocate Tembeka Ngcukaitobi, omele amanye amalungu osapho lakwaGoniwe, uthe unethemba lokuba inyani iyakuvela ekugqibeleni kolu phando lwamva nje.

"Kukho ithuba elikhulu lokuba inyani epheleleyo iza kuvela kwaye inqanaba elithile loxolo kwiintsapho liza kuphelisa ukwenzakala ngokwasengqondweni," utshilo.

UMphathiswa wezoBulungisa noPhuhliso loMgaqo-siseko uMmamoloko Kubayi ebeze enkundleni kusuku lokuqala lokuphinda kuqhutyelwe phambili nophando kunye nesithethi seSebe uTerrence Manase echaza ukuba "olu phando luyinxalenye yeenzame eziqhubekayo zeSebe lezoBulungisa noPhuhliso loMgaqo-siseko zokuqubisana namatyala angasonjululwanga ukususela kwixesha lengcinezelo kwanokuqhubela phambili ubulungisa noxolo kwiintsapho noluntu oluchaphazelekayo."

Uphando ngokubulawa kwala matshantliziyo amane luye lwanqunyanyiswa ngenxa yemingeni yenkxaso-mali.

UKubayi ubonise ukuba urhulumente kwixesha elidlulileyo uye waxhasa ngemali kwaye waxhasa uphando oluninzi kunye nokutshutshisa, wongeza ngelithi ukuba iKomishoni yoPhando kaMongameli iza kubona ukuba ingaba ukhona umntu othile eburhulumenteni oye wamisa ngabom la matyala.

"Kubalulekile ukuqaphela ukuba nangoku, uMongameli Cyril Ramaphosa uvule kwaye wonyule iKomishoni eza kujongana nale miba. Ndicinga ukuba kufuneka siyivumele iKomishoni ukuba igqibe ngokwayo ukuba akukho kulibaziseka kwangabom na ekutshutshiseni okanye ekuziseni amatyala anxulumene nolwaphulomthetho localucalulo enkundleni," utshilo uMphathiswa.