Entsimini

Amaxabiso okutya anokwehla kungekudala

Mthobisi Nozulela|Published

Njengoko ilizwe liqhubeleka nokujongana nokunyuka kwamaxabiso, abemi boMzantsi Afrika banokuthenga ukutya ngexabiso eliphantsi.

Image: Squirrel photos/Pixabay

Njengoko ilizwe liqhubeleka nokujongana nokunyuka kwamaxabiso, abemi boMzantsi Afrika basenokuthenga ukutya ngemali esezantsi kungekudala, ngenxa yesivuno esomeleleyo seenkozo zasehlotyeni kunye nezityalo ezininzi zeziqhamo nemifuno.

Oku kuthethwe nguMphathiswa wezoLimo uJohn Steenhuisen, othe isivuno esihle kulindeleke ukuba sithomalalise ukunyuka kwamaxabiso okutya kunye nokuphucula ukufikeleleka kwezigidi zamakhaya atsala nzima ekufumaneni ukutya.

"Ikomiti yoqikelelo lwezityalo (CEC) kweyeThupha ka2025 yoqikelelo lwemveliso yeenkozo zasehlotyeni iqikelela isivuno esihle salo nyaka, sixhaswa ikakhulu ziimvula zasehlotyeni ezincomekayo kunye nokulinywa kwindawo efanelekileyo. 

"Oku kulindeleke ukuba kubonelele abathengi baseMzantsi Afrika amaxabiso aphantsi kunye nokuphuculwa kokufumaneka kokutya kweli lizwe," utshilo uSteenhuisen ephendula ePalamente.

I-IOL ngaphambili ibike ukuba uhlahlo lwabiwo-mali lokutya lwamakhaya aphantsi koxinzelelo njengoko ukutya kunye neziselo ezinxilisayo (NAB) amaxabiso azo anyuke aya kwi5.7% kweyeKhala, ukusuka kwi5.1% kweyeSilimela. Inyama, imifuno, kunye nezinye izinto zokutya ziye zaqhuba zonyuka, kwaye inyama yenkomo ihamba phambili ngamaxabiso aphezulu.

USteenhuisen wongeze ngelithi "uphuculo lwamaxabiso okutya, kunye nenkxaso eqhubekayo yezolimo kumakhaya, kulindeleke ukuba kuqinisekiswe ukuba ukutya kufikelela kwizigidi zemizi yaseMzantsi Afrika enengxaki yokufumana ukutya".

"ISebe lezoLimo (DoA), ngamangenelo alo axhasa abavelisi, likhuthaza ukuziphilisa kwamakhaya kunye nokwenza ingeniso. Oku kuyimpendulo yokunceda amakhaya asemngciphekweni ngelixa kudalwa amathuba okuzisebenzela ngokuthatha inxaxheba kwicandelo lezolimo.

"Ungenelelo olukhoyo ngoku lubandakanya ukuXhotyiswa nokuKhuthazwa kwamaFama asakhulayo (SHEP), enceda amafama asakhasayo ukuba aqonde ukuba ukulima lishishini, kunye nemfuneko yokuqonda iimfuno zemarike phambi kokuvelisa, ngelixa iNkqubo yeNkxaso yezoLimo eBanzi (CASP) ibonelela ngenkxasomali kwabafaka izicelo zenkxaso. Olunye ungenelelo lubandakanya inkxaso ngophuhliso lwezakhono kunye nongenelelo lokufikelela kwiimarike."