Iindaba

Ikomiti ifuna uMkhwanazi orhoxise izityholo ngakuCele acacise

Mayibongwe Maqhina|Published

ULieutenant General Nhlanhla Mkhwanazi uzirhoxisile izityholo athe wazenza kwikomiti yasePalamente malunga nowayesakuba nguMphathiswa uBheki Cele malunga neakhawunti yebhanki.

Image: Oupa Mokoena/Independent Newspapers

Amalungu ePalamente ayinxalenye yekomiti ephanda izityholo zorhwaphilizo kwinkqubo yezobulungisa afuna uMkomishinala wamaPolisa KwaZulu-Natal uNhlanhla Mkhwanazi acacise ngezityholo ezinzulu azirhoxisayo ngakulowo wayesakuba nguMphathiswa wamaPolisa uBheki Cele.

Oku kuza emva kokuba uMkhwanazi esirhoxisile isityholo kumyalezo awubhalele ikomiti yePalamente ngoLwesine.

Enikezela ubungqina phambi kwekomiti ephanda ngezityholo zobuqhophololo kwiiveki ezimbini ezidlulileyo, umphathi wamapolisa eKZN uthe uCele kutyholwa ukuba wathumela usomashishini nojongene netyala lokuzama ukubulala uVusimuzi “Cat” Matlala iakhawunti yebhanki kwaza kwafakwa imali kuloo akhawunti.

NgoLwesine, iNkokheli yoBungqina oyiNtloko, uAdvocate Norman Arendse, uxelele inkqubo ukuba bafumene umyalezo ovela kuMkhwanazi ecela ukuba inkqubo ithathe ikhefu phambi kokuba bawucacise lo myalezo.

Emva kwekhefu, uArendse uthe uMkhwanazi usirhoxisile isityholo.

"Iqela ebelisebenza kuhlalutyo lenze impazamo, kwaye bekungekho nto ebhekisa kuwe (uCele), ngoko ke esi sityholo sirhoxisiwe kwaye uLieutenant General Mkhwanazi uxolisile ngayo nayiphi na inkxamleko edalwe sesi sityholo," utshilo.

Ephendula uCele uthe: "Kulungile."

Inkokeli yeEFF uJulius Malema uthe olu xolo akufunekanga lubhekiswe kuCele, nanjengoko uMkhwanazi wenza isityholo kule komiti.

UMalema uthe ukuba kukho into afuna ukuyithetha uMkhwanazi, kufuneka abhalele ikomiti atsho xa ephazamile.

"Asinakuba ngamalungu ale komiti, abantu bafike bathethe apha, xa berhoxisa iintetha, sive ngomnye umntu. Into kufuneka ize apha kuthi, emva koko ithethwe esidlangalaleni nakulowo ukhankanyiweyo ngempazamo," utshilo.

UMbhexeshi weANC ePalamente uMdumiseni Ntuli uthe lo mba unzulu kwaye esi sityholo asinakurhoxiswa nje ngokuthumela umyalezo.

UNtuli uthe baxelelwa ukuba kukho abantu abanesakhono sokuyila nokuthumela umyalezo egameni lenombolo yomntu ngaphandle kolwazi lomnikazi wenombolo.

"Le ibiyintetho kaLieutenant General Mkhwanazi ebifungelwe, ngoko ke kufuneka iphathwe ngendlela efanayo nangoku ebeyizisa kuthi," wongeze watsho.

Ilungu leDA ePalamente uGlynnis Breytenbach uthe uMkhwanazi akakwazi ukuthumela nomyalezo omncinci kodwa makaze acacise ukuba kutheni erhoxise isityholo.

"Wenze umonakalo omkhulu kwisidima somntu; ayinakulungiswa ngomyalezo omncinci," utshilo uBreytenbach.

USihlalo weKomiti, uSoviet Lekganyane, uthe uMkhwanazi kuza kufuneka alungise ingxelo yakhe efungelweyo, kwaye ikomiti iza kuthatha isigqibo ukuze axolise esidlangalaleni.

"Kuya kuba kuhle kakhulu ukuba neqonga elifana neli apho iintetho ezinje zenziwe khona, ukuze kubuzwa imibuzo. Ukuba kufuneka aqondiswe ukuze axolise, kuya kwenziwa ngokufanelekileyo kunye nokuxolisa kuGeneral Cele noMzantsi Afrika ngokubanzi," utshilo uLekganyane.

UArendse uthe ugxa wakhe uLerato Zikalala sele edlulisele umyalezo kuMkhwanazi ukuba kufuneka athethe nekomiti ngembalelwano.

"Isizathu esibangele ukuba ndiphakamise oko ngoku kukuba amalungu abekekileyo afumane ithuba lokumbuza (uCele) imibuzo, mhlawumbi, ngokunxulumene noku (isityholo) sibe sihleli apha nomyalezo othi isityholo sirhoxisiwe," utshilo, watsho esithi abafuni monakalo ungaphaya ukuba uCele ugqiba kwelokuba akhuphe ingxelo ngalo mba.

Kusenjalo, uCele uye wayicacisa indibano yakhe noMkhwanazi ngethuba emcela ukuba athethe nelinye igosa eliphezulu malunga nomsebenzi.

UMkhwanazi ungqinile ukuba owayesakuba nguMphathiswa wazama ukutyhala intloko yezobuNtlola kuLwaphulomthetho uDumisani Khumalo [aphume] kwiSAPS ukuze akhusele uLieutenant General Khan kuphando nakwinkqubo yoluleko ngokuthatha isikhundla eGauteng.

Wathi zange aphinde athethe noCele emva kwalo mba.

UCele uchaze ukuba uye wacelwa yiNkulumbuso yaseGauteng uPanyaza Lesufi ukuba afune umntu oza kukhokela iphulo leCrime Warden emva kwexesha lakhe njengoMphathiswa.

UCele uthi wambuza uMkhwanazi ukuba angathetha na noMajor General Khumalo oyinkumanda yesithili saseKZN malunga nalo msebenzi, nothe akawufuna lo msebenzi.

"Akukho nto imbi ngokufunela abantu imisebenzi...andazi ukuba yintoni le ibinkulu ngayo," utshilo uCele.

Ukwathe wathetha noMkhwanazi emva kweso siganeko ngethuba kukho isiganeko sokubulala eNewcastle kweyeSilimela.

"Asikuko nokuba akazange athethe nam. Hayi, siye sathetha," wongeze watsho uCele.