IBotswana ithintele ukungeniswa kwemifuno yamanye amazwe nekuchaphazele amazwe afana noMzantsi Afrika.
Image: THOMAS HOLDER
Imibutho yezolimo ivakalise inkxalabo emva kwesigqibo seBotswana sokuthintela ukungeniswa kwemifuno esuka kwamanye amazwe, inyathelo elichaphazela uMzantsi Afrika namanye amazwe angabamelwane.
Isithintelo, esibhengezwe liSebe lezoLimo laseBotswana, sithintela uluhlu olubanzi lweemveliso, kuquka iitumato, iitapile, ikhaphetshu elimhlophe nelibomvu, itswele elibomvu nelimhlophe, ivatala, ipapaya eluhlaza, ibeetroot, iminqathe, ilethasi, amaqunube, ijinja, ipepile ebomvu netyheli, igalikhi nethanga.
UWandile Sihlobo, ingcali yezoqoqosho eAgricultural Business Chamber of South Africa (Agbiz), uthe esi sigqibo sibonisa umkhwa oxhalabisayo phakathi kwamanye amazwe angamalungu eSouthern African Customs Union (SACU).
Uthe amazwe afana neBotswana neNamibia kwasoloko enyanzelisa izithintelo ngequbuliso zokungeniswa kweemveliso zolimo kula mazwe, maxawambi ngokungabonisani namanye amazwe.
“Sisoloko sibona amazwe ethintela ukuthengwa kweemveliso zolimo kumazwe angaphandle ngesaziso esikhawulezileyo, ngonxibelelwano oluncinci namanye amazwe. INamibia neBotswana ngamazwe awenza lo mkhuba. Baye bathintela ukungeniswa kwemifuno yoMzantsi Afrika ngo2021 nakwiindawo ezahlukeneyo kwiminyaka eyalandelayo,” utshilo.
Ngelixa eyivumayo injongo yeBotswana yokuxhasa amafama asekhaya, uSihlobo uvakalise inkxalabo malunga nokutshintsha komgaqonkqubo ngequbuliso.
“Ndiyakuqonda ukuxhasa amafama asekhaya nokunciphisa ukuxhomekeka kwawo kuMzantsi Afrika. Kodwa andikhululekanga ngotshintsho olumandla lomgaqonkqubo, ngokuqwalaselwa okuncinci kwimeko yengingqi.”